Laureaadid 2009

ESIMENE AUHIND

Projekt "YOUrope needs YOU" AEGEE Kraków

Projekti "YOUrope needs YOU!" loojad ja kavandajad on Euroopa üliõpilaste foorumi AEGEE liikmed. Projekti eesmärk on julgustada keskkooliõpilasi üle kogu Euroopa saama aktiivseteks ühiskonna liikmeteks. Seminaride käigus süvendame õpilaste Euroopa-alaseid teadmisi, tutvustame Euroopa pakutavaid võimalusi ning julgustame noori neid võimalusi kasutama, tuginedes mitteametlikele õpetamismeetoditele. Projektile pani aluse rahvusvaheline töörühm koolituskursuse "Euroopa kool 2" ajal. See on täiendõppekursus, kus keskendutakse projektiarendusele Euroopa tasandil. Uuringu käigus tegid algatajad kindlaks, et tundides käsitletakse Euroopat sageli millegi kunstlikuna ning piirdutakse üksnes ajaloo ja geograafiliste piiridega. Kuna õpetamisel ei kasutata interaktiivseid ja mitteametlikke õpetamismeetodeid, süveneb keskkooliõpilaste seas huvipuudus Euroopa, Euroopaga seotud küsimuste ja väärtuste vastu. Selleks et olukorda muuta, pöördutakse projekti "YOUrope needs YOU!" kaudu nende üliõpilaste poole, kes soovivad jagada oma teadmisi, viies koolides läbi seminare ning läbides selleks vastava koolituse. Esimesed koolitused toimusid Saksamaal ja Madalmaades, kolm järgmist viiakse läbi Poolas, Hispaanias ja Türgis. Projektiosalised, kelle kasutusse on antud projekti töörühma koostatud brošüür, milles on kokkuvõtlikult esitatud andmed Euroopa ja Euroopa Liidu, kultuurilise mitmekesisuse, Euroopa identiteedi ja väärtuste kohta, mida tasub teada, samuti suunised selle kohta, kuidas korraldada seminare, ning keda on koolitanud vastava ala spetsialistid, viivad koolides läbi seminare. 2008. aasta detsembris toimus Poolas Gostyńi linnas esimene keskkoolile suunatud seminar. Seminari käigus tutvustati Poola õpilastele ja 30 Prantsusmaalt pärit vahetusõpilasele Euroopat ja Euroopa pakutavaid võimalusi. Teismelised olid teemast ja kasutatud meetoditest väga huvitatud ning kiitsid õppekava muudatuse heaks. Praegu on projektimeeskonnal ette näidata seitse vabatahtlikult koostööd tegevat riiki, kaasa arvatud ELi liikmed ja ELi mittekuuluvad riigid, kes soovivad innukalt jagada keskkooliõpilastega oma nägemust tolerantsest ja aktiivsest ühiskonnast.

 

TEINE AUHIND

Projekt "Euroopa ülikooliteatri Albi festival" Acthéa

Acthéa on Euroopa ülikooliteatrite ja tänavaetenduste festival. Acthéa on suurepäraste kultuurisündmuste nädal - toimuvad rahvusvahelised etendused, eri stiilis kontserdid, tänavaetendused. Tuginedes kümne aasta jooksul saadud kogemustele, mille kestel festivali on korraldatud, on see omandanud kindla vormi ja aja jooksul suureks paisunud ning festivali praegune edukus on tõend selle saavutustest - Acthéast on saanud suurim õpilaste korraldatav kultuurisündmus Albis. Festival toimub aprillikuus ühe nädala jooksul. Igal õhtul võib publik Albi teatris näha kahte etendust, mida esitavad innukad ja andekad noored üliõpilased kogu Euroopast. Terve nädal on täis tegevust, kaasa arvatud lastele pühendatud päev, mille jooksul muusika ja tänavaetenduste abil tutvustatakse Euroopat ja Euroopa kultuure.

Acthéa meeskonna kutsus kuus aastat pärast Albi-Carmaux kaevanduskooli asutamist kokku Mathieu Lauras, kes õppis tol ajal kaevanduskoolis. Praegu on see Albi kaevanduskooli üliõpilasliidu juures tegutsev mittetulunduslik üliõpilasühendus. Ühendusse kuulub umbes 30 üliõpilast mitmelt kursuselt. Need insenerieriala üliõpilased otsustasid vabatahtlikult ja oma vabast ajast ürituse edukuse tagamiseks õla alla panna. Varasemast kümnest festivalist saadud kogemused olid suureks abiks.

Acthéa on kõigile mõeldud kultuuritutvustus. Nädala jooksul esineb rohkem kui 100 Euroopa näitlejat, kes aitavad linnaelu elavdada ja festivali edasi arendada. Festivali peaeesmärk on avada meelelahutusmaailma väravad laiemale publikule, selleks et edendada kultuurivahetust Euroopa näitlejate ja Prantsusmaa publiku vahel. Seetõttu on sissepääsutasuks sümboolne 1 euro ning kontsertidele pääseb tasuta. Tõeliste fännide jaoks on kogu nädalaks eraldi piletihind 3 eurot. Iga üliõpilaste näitetrupp võib tuua etenduse lavale oma emakeeles ning jagada oma teatriarmastust teistega. Näitlejad saavad teha end võõrkeelsele publikule arusaadavaks lavategevuse, kõnemaneeri, kehakeele ja žestide abil.

2009. aasta festival on varasemast veelgi rahvusvahelisem: Albi linnateatris esineb mitu Prantsusmaa ja välismaa üliõpilaste näitetruppi. Sel aastal võistleb kaheksa näitetruppi. Näiteks Serbia ja Venemaa näitetrupp esinevad esmakordselt. Kolmandat korda astub üles puudega noorte näitetrupp Papillons Blancs (valged liblikad). Selle aasta Acthéa 2009 võib jälle kokku võtta mõne arvu abil: festivali eelarve on 18 680 eurot, esineb 8 üliõpilaste näitetruppi Prantsusmaalt ja mujalt, 100 näitlejat, teatrikülastajaid on igal õhtul üle 200, on 1000 plakatit ja 8000 flaierit ning ligi 200 kontserdikülastajat.

 

KOLMAS AUHIND

Projekt "Oberkannte Unterlippe" Die Diplomaten in Gummistiefeln

"Oberkante Unterlippe" ("kuni siiani") on keskkonnaalase suunitlusega praktilise ja uuringupõhise õppeprojekti kahetähenduslik pealkiri, mille käigus Madalmaade, Poola ja Ungari noored koos võõrustajatega Soesti linnast töötavad globaalse ja poliitilise mõõtmega teemaga. Igapäevakõnes tähendab väljend "Oberkante Unterlippe" seda, et mõõt on täis või et karikas on pilgeni täis, ning projekti puhul viitab see üha enam suurenevale veetaseme tõusu ja üleujutuste ohule Kesk-Euroopa tihedalt asustatud kultuuripiirkondades, kus tööstuse areng on arvatavasti kaasa toonud looduslike voolusängide kanaliseerimise. Kuid samas kannab ka Reini lisajõe Lippe madalamat osa käsitlev konkreetse regionaalplaneeringuga seotud uuring nimetust "Oberkante Unterlippe".

Projekti poliitiliseks ülesandeks on kaitse üleujutuste eest, mis on nii demokraatlik väljakutse kohalikele ametiasutustele kui ka ülesanne, mis ei tunne riigipiire. 2007. aasta suve üleujutused näitasid meile veel kord, et kaitse üleujutuste eest on pakiline küsimus, selleks et sajuperioodidel ei peaks jõgede ääres elavad inimesed võimalike tulvavete ees pidevat hirmu tundma. Kuna inimesed on peamised kliimamuutuse põhjustajad ning seetõttu ka kaasnevate üleujutustega seotud probleemide põhjustajad, on meie kohustus leida nimetatud probleemile lahendus. Kuna me teadvustame, et üleujutused ei ole ainult kohalik probleem, võtsime ühendust noortega meie sõpruslinnades Strzelce Opolskies (Poola), Sárospatakis (Ungari) ja Kampenis (Madalmaad), rääkisime neile Lippe jõe uuringu tulemustest ja kutsusime neid seda teemat ühiselt kohapeal arutama, sest loodus ja keskkonnakaitse ei tunne riigipiire: probleemide analüüsimine ja meetmete väljatöötamine peab toimuma piiriüleselt. Seejärel viisid noored läbi võrreldavad üleujutusi käsitlevad uuringud oma koduriigis: Strzelce Opolskie lähedal asuva Oderi jõe kohta, Sárospatakis asuva Bodrogi jõe kohta ja Kampenis asuva IJsseli jõe kohta. Seejärel saime nimetatud uuringuid võrrelda meie ühisuuringuga, mis käsitles Lippe jõe neid alasid, kus on taastatud üleujutatavate luhtade loomulik seisund.
2007. aasta sügisel saime kõik rahvusvahelise töörühmana Lippe jõe kallastel kokku ning viisime läbi ühised ökoloogia- ja bioloogiaalased väliuuringud. "Kas globaalsetele probleemidele on vastused olemas kohalikul tasandil?" oli küsimus, mille valisime keskseks teemaks oma projektile, milles luuakse ühendav lüli kohaliku tasandi tegevuse ja ühiskondlike ülesannete vahel globaalsel tasandil. Meie eesmärk on näidata, et globaliseerumise tagajärjed on alati märgatavad ka kohalikul tasandil ning et need mõjutavad üksikisikuid, kuid lisaks ja eelkõige püüame määrata kindlaks tegevussuundi, mille abil saab kodanikuühiskonda demokraatlikult kaasata. Globaliseerumisele allaandmise asemel julgustame probleemi lahendamisest osa võtma ja aktiivselt tegutsema. Seda soovime saavutada oma projekti abil. Veelgi enam, see ühise tähelepanu keskpunktis olev üleujutuste oht, mida on tunda saanud need kogukonnad, kelle aladel projektis osalevad koolid asuvad, ühendab uuringuteema kaudu kõnealuseid kogukondi, muutes projekti millekski enamaks kui koolidevaheliseks koostööks. Pärast seda, kui iga töörühm oli teinud ettekande kohaliku keskkonnauuringu kohta, veetsime kümme päeva Lippe jõe üleujutatavate luhtade ääres, otsides tõendeid selle kohta, mida nende loomuliku seisundi taastamine on endaga kaasa toonud. Moodustasime selleks eri rahvusest allrühmad, kes uurisid konkreetseid teemavaldkondi üksikasjalikumalt, näiteks võtsid veeproove ning uurisid taimestikku ja loomastikku, ent andsid ka olukorrast ja keskkonnast näitliku ja loomingulise ülevaate. Lisaks bioloogilistele aruannetele toimus tulemuste loominguline ja meediapõhine töötlus ning esitlus. Uuringute tulemused näitavad, et Lippe jõe taastamine on olnud edukas, arvestades, et uuesti sissetoodud looduslik taimestik ja loomastik suudab edukalt vastu pidada väikese ja keskmise üleujutuse korral. Samas ilmneb uuringutest, et Lippe piirkonna bionäitajate puhul on märgatavad ka globaalse soojenemise tagajärjed. Projekti kohta kokkuvõtete tegemiseks korraldasime rühmaarutelu, kuhu olid kaasatud nii ametiisikud kui ka projektiosalised. Lõpuks saatsime pädevatele parlamentidele ja ministritele praktiliste tulemuste koopia ning loetelu kõigi projektis osalenud riikide jaoks vajalike poliitiliste ja keskkonnaalaste meetmete kohta. Rühmaarutelul osalenud Euroopa Parlamendi liikme dr Peter Liese kaudu hoitakse teemaga kursis ka Euroopa Parlamenti ja ELi vastutavat volinikku. Projekt sai ekspertide kõrge tunnustuse osaliseks, kui sellele anti Nordrhein-Westfaleni keskkonnaauhind võistlusel "Jugend forscht" (noorte uuring), mille raames mõned meie projektiosalised tegid projekti kohta ettekande. Praegu teeme ettevalmistusi projekti jätkamiseks: 2009. aasta sügisel korraldame hollandlastest sõprade juhtimisel Madalmaades ürituse "Kliimamuutuse mõjud Madalmaades" (tööpealkiri). Projekti kaasatakse noored viiest riigist (Madalmaad, Poola, Ungari, Slovakkia ja Saksamaa). See on meie viieteistkümnes Euroopa ühisprojekt.

 .